Kinnitatud

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu

üldkogu koosoleku 03.05.2024 otsusega nr 3

 

IDA-VIRUMAA OMAVALITSUSTE LIIDU

PÕHIKIRI

 

I ÜLDSÄTTED

§ 1. Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu staatus

(1) Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi liit) on Ida-Viru maakonna valdade ja linnade vabatahtlik ühendus, maakondlik kohaliku omavalitsuse üksuste liit.

(2) Liit on eraõiguslik juriidiline isik, mille suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seadust, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud erisusi, ning mis oma tegevuses juhindub seadustest, muudest kehtivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast.

(3) Liit on asutatud 28. aprillil 1992.

 

§ 2. Liidu nimetus ja asukoht

(1) Liidu ametlik nimi on Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit, lühendatult IVOL. Liidu nime tõlge inglise keelde on Association of Local Authorities of Ida-Viru County.

(2) Liidu asukoht on Jõhvi.

 

II LIIDU EESMÄRK, ÜLESANDED ja ÕIGUSED

§ 3. Liidu eesmärk

Liidu eesmärk on Ida-Virumaa kohaliku omavalitsuse üksuste ühistegevuse kaudu maakonna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasaaitamine, maakonna kultuuritraditsioonide säilitamine ja edendamine, maakonna ja oma liikmete esindamine ja liikmete ühiste huvide kaitsmine, kohaliku omavalitsuse üksuste koostöö edendamine ja liikmetele seadusega ettenähtud ülesannete paremaks täitmiseks võimaluste loomine.

 

§ 4. Liidu ülesanded

Liidu ülesanded on:

1) luua liikmetele võimalusi seadusega pandud ülesannete paremaks täitmiseks;

2) kaitsta oma liikmete õigusi ning vajadusel pöörduda selleks kohtusse;

3) toetada tegevuste ja ürituste korraldamist maakonnas, tehes selleks vajadusel koostööd teiste organisatsioonidega;

4) korraldada liikmete ja kõigi teiste huvitatud isikute ühistegevust;

5) tagada ja suunata liikmete ühishuvide pinnalt maakondlike huvide kujundamine ja elluviimine;

6) säilitada ja edendada maakonna kultuuripärandit ja kultuuritraditsioone;

7) korraldada ühiskoolitusi oma liikmetele ja nende esindajatele;

8) osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuses, luua ja arendada teadus-, koostöö- ja kultuurisidemeid välisriikides;

9) tegutseda maakonna hea maine eest;

10) kaitsta maakondlikke huve;

11) korraldada maakonna sümboolikaga seonduvat tegevust;

12) korraldada maakonna teenetemärkide andmist;

13) korraldada maakonna strateegilist planeerimist ning arengustrateegia koostamist ja aidata kaasa planeeritu elluviimisele;

14) osaleda maakonnaga seonduvates ruumilise planeerimise menetlustes;

15) korraldada maakondlike ning kokkuleppel asjaosalistega ühe liikme haldusterritooriumi piire ületavate arengukavade koostamist;

16) osaleda ning olla algatajaks ja partneriks maakonna huvidele vastavates rahvusvahelistes projektides;

17) korraldada maakonnas terviseedenduse alast tegevust;

18) maakonna turvalisuse nõukogu töö juhtimine ja korraldamine;

19) esindada maakonda välissuhtluses;

20) täita muid ülesandeid lähtuvalt kehtivatest õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ja üldkoosoleku otsustest.

 

§ 5. Liidu õigused

Liidul on õigus:

1) esindada maakonda, oma liikmeid ja maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste ühishuve suhetes riigiorganite, teiste isikute ning rahvusvaheliste organisatsioonidega;

2) asutada oma põhitegevuse tagamiseks juriidilisi isikuid, osaleda juriidilistes isikutes, moodustada sihtkapitale ja muid oma tegevuseks vajalikke institutsioone ning osaleda teiste ühingute ja liitude tegevuses nii kodu- kui välismaal;

3) korraldada majandustegevust liidu ülesannete täitmiseks täiendavate vahendite kaasamiseks;

4) sõlmida lepinguid nii füüsiliste kui juriidiliste isikutega, osaleda liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikes ühendustes, organisatsioonides, projektides ja programmides;

5) omandada vara, vallata, kasutada ja käsutada liidu omandis olevat vara;

6) sõlmida lepinguid valitsusasutusega riikliku ülesande täitmiseks;

7) võtta täitmiseks omavalitsusüksuste ning teiste omavalitsusliitude ülesandeid maakonna tervikliku arendamise eesmärgil;

8) korraldada kirjastustegevust;

9) korraldada tasuliste ja tasuta teenuste osutamist oma liikmetele ja teistele isikutele;

10) korraldada maakondlikke haridus-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal-, noorsoo- ja vaba aja üritusi, anda välja preemiaid, stipendiume ja toetusi üritustest osavõtjatele, võitjatele ja laureaatidele;

11) korraldada koolitust, täiendõpet, õppelaagreid, seminare ja konverentse oma liikmetele ning teistele isikutele;

12) teha muid toiminguid, mis on ülesannete täitmiseks vajalikud, vastavad kehtivale seadusandlusele ning on kooskõlas käesoleva põhikirja ja juhtorganite otsustustega.

 

III LIIDU LIIKMED

§ 6. Liidu liikmed

(1) Liidu liikmeteks võivad olla vallad ja linnad, kes tegutsevad liidu põhikirjaliste eesmärkide nimel.

(2) Liidu liikmeks vastuvõtmise ja väljaastumise otsustab liidu üldkoosolek vastava kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsuse põhjal tehtud kirjaliku avalduse alusel. Üldkoosolek ei või keelduda liidu liikmele esitatavatele nõuetele vastava kohaliku omavalitsuse üksuse vastuvõtmisest liidu liikmeks.

(3) Liikme võib liidust välja arvata liidu üldkoosoleku otsusega, kui liikmel on liidu liikmemaksu võlgnevus kuue kuu ulatuses aasta arvestuses või põhikirja teiste sätete täitmata jätmise eest või kui liige on kahjustanud olulisel määral liitu või liidu teiste liikmete huve.

(4) Liige võib liidust välja astuda, sellest kirjalikult vähemalt kuus kuud ette teatades. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.

 

§ 7. Liidu liikme õigused ja kohustused

(1) Liidu liikmel on õigus:

1) võtta osa liidu tegevusest vastavalt käesolevas põhikirjas nimetatud eesmärkidele ja ülesannetele;

2) võtta osa liidu poolt korraldatavatest üritustest;

3) olla oma esindajate kaudu esindatud liidu organites vastavalt käesolevale põhikirjale;

4) pöörduda teabe, nõuande ja abi saamiseks liidu üldkoosoleku, juhatuse ja büroo poole;

5) pöörduda arupärimisega üldkoosoleku ja juhatuse poole;

6) pöörduda üldkoosoleku poole liikmemaksu määra muutmiseks või tasumise ajatamiseks;

7) saada tasuta ja tasulisi teenuseid;

8) panna oma ülesandeid liidu ühiseks täitmiseks seaduses sätestatud volitusnormi kohaselt;

9) teha liidu organitele ettepanekuid;

10) tutvuda oma esindajate kaudu liidu büroos, üldkoosoleku, juhatuse ning komisjonide koosolekute protokollide ja muude dokumentidega;

11) Liidust välja astuda.

(2) Liidu liige on kohustatud:

1) täitma liidu põhikirja;

2) osalema aktiivselt liidu töös;

3) järgima liidu  organite poolt vastuvõetud otsuseid;

4) andma liidu tööks vajalikku informatsiooni;

5) maksma kehtestatud määras ja korras liidu liikmemaksu;

6) hoidma liidu ja selle liikmete mainet.

 

IV LIIDU ORGANID JA STRUKTUUR

§ 8. Liidu organid

(1) Liidu juhtorganid on:

1) liidu liikmete üldkoosolek, mis on liidu kõrgeim juhtorgan;

2) liidu juhatus.

(2) Liidu esindus ja tööorganiks on liidu büroo.

(3) Töö paremaks korraldamiseks võib liit moodustada komisjone ja töögruppe.

(4) Liidu majandus- ja finantstegevuse kontrollimiseks moodustatakse revisjonikomisjon.

 

§ 9. Üldkoosolek

(1) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

1) liidu põhikirja vastuvõtmine ja selles muudatuste tegemine;

2) liidu majandusaasta aruande ja revisjonikomisjoni arvamuse kinnitamine;

3) liidu eelarve vastuvõtmine ja tegevussuundade kinnitamine;

4) liidu liikmemaksu suuruse määra ja tasumise korra kinnitamine;

5) liidu juhatuse koosseisu kinnitamine ning juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

6) liidu liikmete hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni määramine;

7) kinnisvara omandamise ja võõrandamise otsustamine;

9) liidu reorganiseerimise või lõpetamise otsustamine;

10) teiste organisatsioonide liikmeks astumise otsustamine;

11) maakonna ja liidu sümboolika kasutamise põhimõtete kinnitamine;

12) komisjonide moodustamine ja nende liikmete kinnitamine;

13) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse või mille otsustamist üldkoosolek peab otstarbekaks.

(2) Üldkoosoleku kutsub kokku liidu juhatus vähemalt kaks korda aastas. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates liidu liikme esindaja üldkoosolekul. Üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kuus kuud peale kohaliku omavalitsuse volikogu korralisi valimisi.

(3) Liidu liikmete ettepanekud üldkoosoleku päevakorra kohta peavad olema esitatud juhatusele enne üldkoosoleku kokkukutsumist. Liidu liikme üldkoosolekul esindajal on õigus nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade koos päevakorraga peab olema saadetud liidu liikmetele vähemalt seitse päeva enne üldkoosolekut.

(4) Üldkoosolekut juhatab juhatuse esimees, tema puudumisel juhatuse aseesimees.

(5) Hääletamine üldkoosolekul on avalik, kui ei otsustata teisiti.

(6) Liidu liikme volikogu nimetab oma esindajad ning nende asendajad liidu üldkoosolekule kohaliku omavalitsuse volikogu volituste tähtajaks, lähtuvalt elanike arvust rahvastikuregistri andmete alusel viimase kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste aasta 1. juuni seisuga järgmiselt:

1) omavalitsusüksus kuni 20 000 elanikku - kaks esindajat ja nende asendajad;

2) omavalitsusüksus 20 001 - 40 000 elanikku - kolm esindajat ja nende asendajad;

3) omavalitsusüksus alates 40 001 elanikust - neli esindajat ja nende asendajad.

(7) Liidu liikme volikogu võib enda nimetatud esindaja liidu üldkoosolekule või tema asendaja sõltumata põhjusest tagasi kutsuda ning nimetada uue esindaja või asendaja. Liikme esindaja ja asendaja volitused rakenduvad volikogu otsuse esitamisel liidule.

(8) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui seal osaleb vähemalt pool liidu liikmete nimetatud esindajate üldarvust. Üldkoosolekul võib osaleda reaalajas toimuva kahesuunalise videoside abil, mis võimaldab osalejal eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada. Üldkoosoleku otsused võetakse vastu üldkoosolekul osalevate esindajate poolthäälteenamusega, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamust, kusjuures otsuste vastuvõtmiseks peab poolt olema vähemalt kolme liidu liikme esindajad.  2/3 üldkoosolekul osalevate esindajate poolthääled on vajalikud järgmiste otsuste puhul:  põhikirja muutmine, varade jaotamine ja liidu lõpetamise otsustamine. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli.

(9) Üldkoosoleku otsuseid võib vastu võtta üldkoosolekut kokku kutsumata. Juhatus saadab otsuse eelnõu kõigile liidu liikmete esindajatele, määrates vähemalt 14-päevase tähtaja seisukoha esitamiseks. Liidu liikmete esindajad esitavad oma seisukoha ja annavad hääle digitaalselt allkirjastatuna. Otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse üldkoosoleku kohta sätestatut. Hääletustulemuste kohta koostab juhatus hääletusprotokolli ja saadab selle viie päeva jooksul Liidu liikmete esindajatele. Liidu liikme üldkoosolekul esindaja nõudmisel tuleb otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolek kokku kutsuda.

(10) Üldkoosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(11) Üldkoosoleku protokoll peab olema liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest.

 

§ 10. Juhatus

(1) Liidu juhatus juhib ja esindab liitu. Liidu juhatus on ühe- kuni kaheksaliikmeline, kuhu kuulub iga liidu liikme üks esindaja. Juhatuse liikme määramiseks on vajalik tema kirjalik nõusolek.

(2) Juhatuse liikme kandidaadi nimetab liidu liige vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse sisekorrale ja määrab üldkoosolek juhatuse koosseisu volituste tähtajaks. Liidu liige võib igal ajal teha ettepaneku teda esindava juhatuse liikme tagasi kutsumiseks. Juhatuse liikme volitused lõppevad tema tagasikutsumisel üldkoosoleku poolt või tema tagasiastumisel.

(3) Liidu juhatuse volituste tähtaeg on juhatuse kooseisu määramisest kuni uue juhatuse koosseisu määramiseni üldkoosoleku poolt. Juhatuse koosseis määratakse üldkoosoleku uute esindajate esimesel koosolekul.

(4) Liidu juhatus valib juhatuse liikmete seast juhatuse esimehe ja aseesimehe. Juhatuse esimehe äraolekul täidab tema kohuseid juhatuse aseesimees.

(5) Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjustest, teatades sellest üldkoosolekule.

(6) Juhatuse koosolekul osaleb sõnaõigusega liidu tegevjuht.

(7) Juhatuse pädevusse kuulub:

1) liidu tegevussuundade elluviimise ja põhikirjaliste eesmärkide saavutamise korraldamine;

2) üldkoosolekul arutusele tulevate eelnõude ja päevakorra ettevalmistamine, päevakorda küsimuste esitamine ja ettepanekute tegemine üldkoosolekule;

3) liidu iga-aastase tegevusplaani kinnitamine;

4) büroo töökorra kinnitamine;

5) büroo töötajate koosseisu kinnitamine;

6) liidu tegevuse muude küsimuste otsustamine, mis ei ole liidu muu organi pädevuses;

7) liikmemaksu määra ja tasumise korra üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

8) eelarve ja majandusaasta aruande üldkoosolekule kinnitamiseks esitamine;

9) õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine;

10) oma pädevuse piires liidu nimel tehtavate tehingute tingimuste otsustamine ning isiku volitamine tehingu tegemiseks;

11) liidu esindajate valimine erinevatesse organisatsioonidesse;

12) avalikkuse informeerimine liidu tegevusest;

13) muude üldkoosoleku poolt  juhatusele antud ülesannete täitmine.

(8) Liidu juhatuse töövorm on koosolek. Juhatuse koosoleku kutsub kokku liidu juhatuse esimees vähemalt kord kuus. Täiendavalt kutsutakse liidu juhatuse koosolek kokku juhul, kui seda nõuab põhjust ära näidates vähemalt üks juhatuse liige.

(10) Liidu juhatuse koosoleku kutsed koos päevakorra ja lisamaterjalidega peavad olema saadetud juhatuse liikmetele vähemalt üks nädal enne koosolekut.

(11) Liidu juhatuse koosolekut juhatab juhatuse esimees.

(12) Igal juhatuse liikmel on üks hääl.

(13) Hääletamine liidu juhatuse koosolekul on avalik, kui ei otsustata teisiti.

(14) Juhatuse otsused võetakse vastu koosolekul osalevate juhatuse liikmete poolthäälteenamusega. Juhatuse koosolekul võib osaleda reaalajas toimuva kahesuunalise videoside abil, mis võimaldab osalejal eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada

(15) Juhatuse otsuseid võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata. Juhatuse esimees saadab otsuse eelnõu kõigile juhatuse liikmetele, määrates vähemalt seitsmepäevase tähtaja seisukoha esitamiseks. Juhatuse liikmed esitavad oma seisukoha ja annavad hääle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Otsuse vastuvõtmisele kohaldatakse juhatuse koosoleku kohta sätestatut. Hääletustulemuste kohta koostatakse hääletusprotokoll, mille allkirjastavad otsuse vastuvõtmisel osalenud juhatuse liikmed.

(16) Juhatuse koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(17) Juhatuse koosoleku protokoll peab olema juhatuse liikmetele kättesaadav pärast 14 päeva juhatuse koosoleku lõppemisest.

 

§ 11. Liidu juhatuse esimees

Liidu juhatuse esimees:

1) korraldab juhatuse tööd ja esindab liitu oma pädevuse piires suhetes teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega;

2) juhatab juhatuse koosolekuid ja üldkoosolekuid. Liidu juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse aseesimees, mõlema äraolekul juhatuse poolt volitatud isik;

3) kirjutab alla juhatuse koosolekute protokollidele ja otsustele;

4) sõlmib lepinguid ning kirjutab alla rahalistele dokumentidele oma pädevuse piires;

5) sõlmib, muudab ja lõpetab lepingu tegevjuhiga, kinnitab tegevjuhi lähetused ja puhkused;

6) annab ülesandeid tegevjuhile ja kontrollib liidu büroo tegevust. Tegevjuhi äraolekul asendab tegevjuhti;

7) on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;

8) esindab liitu üksinda, ülejäänud juhatuse liikmed esindavad liitu ühiselt või juhatuse otsusega antud volituse alusel.

 

§ 12. Liidu büroo

(1) ) Büroo ülesanne on liidu, selle juhtorganite, komisjonide ja töögruppide töö tagamine ning asjaajamise korraldamine.

(2) Büroo juhindub oma tegevuses õigusaktidest, liidu põhikirjast ning üldkoosoleku ja juhatuse otsustest.

(3) Büroo tööd juhib tegevjuht.

 

§ 13. Liidu tegevjuht

(1) Liidu tegevjuht:

1) juhib büroo tegevust;

2) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepinguid büroo töötajatega;

3) annab oma pädevuse piires välja käskkirju;

4) võtab sõnaõigusega osa üldkoosoleku ja juhatuse tööst;

5) esindab oma pädevuse piires liitu suhetes teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega;

6) sõlmib lepinguid ning kirjutab alla rahalistele dokumentidele liidu kinnitatud eelarve piires;

7) on aruandekohustuslik juhatuse ja juhatuse esimehe ees.

(2) Liidu tegevjuht korraldab:

1) liidu vara haldamist, kasutamist ja käsutamist kehtestatud korra kohaselt;

2) liidu raamatupidamist juhatuse kehtestatud korras, statistiliste aruannete koostamist ja esitamist;

3) muud liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikku tegevust vastavalt käesolevale põhikirjale.

 

V LIIDU MAJANDAMINE

§ 14. Liidu eelarve

(1) Liidul on oma eelarve, mille kinnitab üldkoosolek.

(2) Liidu majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Liidu eelarve täitmist korraldab liidu juhatus.

(3) Eelmise aasta eelarve täitmise aruanne peab olema kinnitatud kuue kuu jooksul eelarveaasta algusest.

 

§ 15. Liidu rahastamine

Oma tegevuseks vajalikud vahendid saab liit:

1) liikmemaksudest;

2) toetustest ja annetustest;

3) liidu põhikirjalisest tegevusest saadavast tulust;

4) seaduses või seaduse alusel ettenähtud juhtudel riigieelarvelistest eraldistest;

5) muudest tuludest.

 

§ 16. Liidu liikmemaks

(1) Liikmemaksu arvestuse aluseks on liidu liikmete ja nende elanike arv ning liidu eelarve kavandatav maht.

(2) Liidu eelarvesse laekuv liikmemaks koosneb kõikidele liikmetele võrdsest püsiosast ja osast, mille suurus sõltub liikme elanike arvust.

(3) Liikmemaksu suuruse otsustab üldkoosolek hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks.

(4) Liidu liikmemaksu kannavad liikmed liidu eelarvesse vastavalt üldkoosoleku poolt kehtestatud tähtaegadele.

 

VI LIIDU TEGEVUSE KONTROLL NING AVASTATUD PUUDUSTELE REAGEERIMINE

§ 17. Kontrolli teostamine

(1) Üldkoosolek määrab liidu organite tegevuse üle järelevalve teostamiseks liidu liikmete  hulgast vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni liige ei või olla juhatuse liige ega liidu raamatupidaja.

(3) Seadusega ettenähtud või muul juhul määrab üldkoosolek liidu majandustegevuse ja aastaaruande seaduslikkuse ja raamatupidamise eeskirjadele vastavuse kontrollimiseks sõltumatu audiitori.

 

§ 18. Revisjonikomisjon

(1) Revisjonikomisjon:

1) valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe;

2) juhindub oma tegevuses õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast ning on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees.

(2) Revisjonikomisjon kontrollib:

1) liidu organite tegevuse vastavust üldkoosoleku ja juhatuse otsustele;

2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvele võtmist ning kulude vastavust liidu eelarvele;

3) raamatupidamise õigsust ja vara kasutamise sihipärasust;

4) liidu poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) üldkoosoleku ülesandel liidu eelarvest sihtotstarbelisi vahendeid saanud organisatsioonide poolt nende vahendite kasutamist.

(3) Revisjonikomisjon  koostab kontrollimise tulemuste kohta aruande. Avastatud puuduste kohta esitab revisjonikomisjon märkused ja ettepanekud liidu juhatusele puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Revisjonikomisjon esitab liidu majandusaasta aruande kohta arvamuse üldkoosolekule kinnitamiseks.

 

VII LIIDU LÕPETAMINE

§ 19. Liidu tegevuse lõpetamine

(1) Liidu liikmete arvu vähenemisel alla seaduses sätestatud suuruse ning kui kuue kuu jooksul ei suudeta liikmete arvu viia seadusega kooskõlla, muudetakse liit põhikirja muutmisega muud liiki kohaliku omavalitsuse üksuste ühenduseks või lõpetatakse liidu tegevus.

(2) Liidu tegevus lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, kui lõpetamise poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud esindajatest.

(3) Liidu tegevuse lõpetamiseks moodustab üldkoosolek likvideerimiskomisjoni, kellel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus likvideerimise olemusega.

(4) Likvideerimiskomisjon lõpetab tegevuse, nõuab sisse võlad ja rahuldab võlausaldajate nõuded ning annab ülejäänud vara ja vahendid üle üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikule.