Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mis asutati 1989.aastal Virumaa Fondi Nõukogu poolt. 1998. aastast alates korraldavad selle väljaandmist Lääne-ja Ida-Viru omavalitsuste liidud.

Auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teosega "Wikmani poisid", mullu pälvis võidu Juhani Püttsepa "On kuu kui kuldne laev".

Auhind antakse välja üks kord aastas. Vastava tasemega töö puudumisel võidakse auhind jätta välja andmata. Auhinna väljaandmisega kaasneb mõlemas maakonnas raamatute arutelu, kirjandusõhtud, kohtumised autoritega jm väärtkirjandust propageeriv tegevus.

Auhinna eesmärk on tunnustada Eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust.

Auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud Eesti ajalugu kajastavale mistahes zanris kirjutatud väärtkirjanduse hulka kuuluvale eestikeelsele kirjandusteosele.

Auhinna rahalise suuruse määravad Lääne- ja Ida-Virumaa omavalitsusliit.

 

Virumaa kirjandusauhinna žürii

Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu esindajad žürii koosseisus: Etti Kagarov ,Vallo Reimaa, Urve Eskor, Riina Suuban ja Elviira Sidorova.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu esindajad žürii koosseisus: Erich Petrovits, Inna Grünfeldt, Reet Tomband, Ilme Post ja Riina Rohtung.

Emakeelepäeval anti Jõhvis üle Virumaa kirjandusauhind, mille pälvis Rein Raud romaan eest „Katkurong".

Rein Raud ütles, et ta on Virumaa kirjandusauhinna žüriile selle tunnustuse eest tänulik ning rõõmus, et lugejad on „Katkurongi" väga hästi vastu võtnud. „Selle eest suur aitäh!"

Virumaa ei ole Rein Rauale võõras kant. „Mu ema suguvõsa on Virumaalt pärit ning ma olen päris palju oma raamatutes Virumaad puudutanud. Ka „Katkurongis" on mõned sündmused seotud Virumaaga," tõdes ta.

Auhinna üleandmine toimus Jõhvi kontserdimaja kohvikus, kuhu tuli tuua lisatoole. „Seda oli tore näha, et eesti keel ja kultuur siin õitsevad ja kirjandussündmuste vastu on nii suur huvi," nentis Rein Raud.

Virumaa kirjandusauhinna žürii esimehe Etti Kagarovi sõnul on 1988. aastast väljaantav Virumaa kirjandusauhind sündinud võimu ja vaimu koostöös. „See on ainuke auhind Eestis, mis on kahe maakonna ülene – Ida-Virumaa omavalitsuste liidu ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liidu koostöös välja antav auhind," märkis ta. „Vaimukandajateks selle juures on aga raamatukogud, kes aitavad nominente välja selgitada."

Žürii esimees rõõmustas, et auhinna üleandmisele oli tulnud nii palju inimesi. „Emakeelepäev oli täna Jõhvis mitmekordselt tore päev ning tasub mõelda, kas mitte hakatagi Virumaa kirjandusauhinda üle andma just emakeelepäeval – päeval, mille algatajaks oli Virumaa mees Meinhard Laks."

Foto: MATTI KÄMÄRÄ

Maarja Undusk  pälvis 35. Virumaa kirjandusauhinna oma emast kirjutatud teose "Ellen Niit: heleda mõtte laast" eest. On sümboolne, et Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli tema isa Jaan Kross.

"Olen väga liigutatud selle auhinna üle, suur tänu tunnustuse eest!" ütles Maarja Undusk eelmisel reedel Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Rakveres. 

Virumaa kirjandusauhinda annavad ühiselt välja Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit ning esimene laureaat oli Jaan Kross teosega "Wikmani poisid". "Jaan Kross on olnud laureaat viis korda. Nüüd anname Maarjale pidulikult teatepulga üle. On, kuhu poole püüelda," ütles Virumaa kirjandusauhinna žürii liige Erich Petrovits.

Loe lähemalt SIIT ...

Virumaa kirjandusauhinna žürii valis 21. veebruaril kuue nominendi seast võitjaks Maarja Unduski teose "Ellen Niit: heleda mõtte laast".  

Kunstnikust tütre Maaja Unduski kirjutatud elulooraamat Elle Niidust on nii mahult kui ka sisult kaalukas, ütles hindamiskomisjoni esimees, Toila vallavolikogu esimees Etti Kagarov.

Hindamiskomisjoni liige, Jõhvi vallavolikogu esimees Vallo Reimaa nimetas võiduraamatut erakordseks.

"Ta on võimas, ta on monument. See ema-tütre suhe, mis seal sees on, on erakordne. Raamatus on nii palju eri plaane. Lisaks on ta kirjanduslooliselt oluline − seal on palju uut materjali, mida kirjanduslugudes praegu sees ei ole. Aga samal ajal saab seda lugeda ka kui ilukirjanduslikku teost, kus liituvad tütre ja ema stiil ning mõlemad on nauditavad."

Hindamiskomisjoni liige, Sillamäe raamatukogu direktor Elviira Sidorova leidis, et sisu on täpselt tasakaalus, midagi ei ole liiga palju ega vähe. "Väga sisutihe ja huvitav, kirjutatud südamega." 

Virumaa kirjandusauhinnale kandideerisid veel Heli Kendra "Kärkä", Katrin Lauri "Tunnistaja", Tarmo Pikneri "Riigisekretär: põgenemine", Anu Raua "Kuue ruuduga aken" ja Tauno Vahteri "Hea venelane".

Virumaa kirjandusauhinda annavad välja Ida- ja Lääne-Virumaa omavalitsuste liidud. Mullu pälvis auhinna Tarmo Vahteri teos "Võitlus tuleviku pärast. 1933-1936: Pätsi aja rääkimata lood".

 

17. veebruaril valis Virumaa Kirjandusauhinna žürii XXXIV Virumaa Kirjandusauhinna laureaadiks Tarmo Vahter teose "Võitlus tuleviku pärast: 1933–1936: Pätsi aja rääkimata lood "".

See raamat jutustab elust Eestis aastatel 1933-1936. See on aeg, mis muudab Eesti Vabariigi saatust ja eesti elu. Sellest raamatust leiab arhiivides peidus olnud lood, mida läbib punase niidina Konstantin Pätsi ja vabadussõjalaste võitlus. Selle kõrval saab lugeda inimestest, kellest saavad kangelased või kes annavad eesti kodule ja külale uue näo.
- Konstantin Päts ravib haiget rahvast ja Artur Sirk kavandab Pätsi röövi tema salajase südamedaami juurest. Loe veel SIIT ...

18. veebruaril valis Virumaa Kirjandusauhinna žürii pika ja põhjaliku arutelu tulemusena XXXIII Virumaa Kirjandusauhinna laureaadiks Juhan Püttsepa teose "On kuu kui kuldne laev".

Jõhvi Mihklilaada kirjandustelgis sai Uramas Vadi täna kätte Virumaa tänavuse kirjanduspreemia, mille žürii määras talle romaani «Ballettmeister» eest juba veebruaris. Hubasesse telki mahtusid peale kirjandushuviliste koguni hoogsalt jalga keerutavad rahvatantsijad.

Fotos saad sellest koosviibimisest osa alloleva lingi kaudu:

https://www.facebook.com/media/set/?vanity=1049463511907738&set=a.1731077597079656

17. veebruaril 2020. tuli Jõhvi Keskraamatukogus kokku Virumaa kirjandusauhinna žürii, et selgitada välja tänavune laureaat.

Virumaa raamatukogud olid mullusest romaaniloomingust välja valinud kuus raamatut, mille seast võistluse ülimalt tasavägises finaalis olid vastamisi Mart Kivastiku romaan "Taevatrepp" ja Urmas Vadi "Ballettmeister", jäi peale viimane.

Auhinna üleandmise kuupäev selgub lähipäevil. 

"BALLETTMEISTER"

"Ballettmeister" heidab uut valgust ühe Eesti ajaloo pöördelise perioodi telgitagustele, keskendudes sündmustele 1940. aastate algupoolel, kui Eesti Vabariik on lakanud olemast, president Päts on vangistatud, olukord näib väljapääsmatu. Kas leidub keegi, kes suudab kastanid tulest välja tuua? Kas kunst ja ilu päästavad maailma? Mis on eesti rahvatantsu saladus? (Loomingu Raamatukogu nr 6-9, 2019)

1977. aastal sündinud Urmas Vadi on juba varem mitmeid kirjandusauhindu pälvinud autor, kes on kirjutanud nii romaane, novelle, näidendeid kui ka filmistsenaariume.