Kuna ilmad muutuvad aina jahedamaks ning kütteperioodi algus on juba käega katsutav, siis selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus.  Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme kord aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent ka ise pühkida, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda.

Tänavu 1. märtsist sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd ka küttesüsteemide portaali, mis tähendab, et kõik korstnapühkimise aktid on nüüd digitaalsel kujul kättesaadavad ja ei pea muretsema, et paberakt ära kaob. Küttesüsteemide portaal on leitav ka Päästeameti kodulehe kaudu.

Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja nende seisukorras. Andureid tuleb testida kord kuus vajutades test-nuppu, lisaks puhastada anduri avasid. Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või anduri eluiga on lõppenud. Tuletame meelde, et Riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt muutub vingugaasiandur kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.