Eestis tegutseb neli Tervisekassa koordinaatorit, kes jagunevad Põhja-, Lõuna- , Ida- ja Lääne piirkondade vahel. Koordinaatorid jälgivad, et nende piirkondade elanikel oleksid alati ja kõige paremal viisil tagatud vaktsineerimise võimalused ning kõigil vaktsineerijatel oleks varutud piisavas koguses vaktsiini. Ida piirkonna vaktsineerimiskoordinaator Sigrid Mihhailova võtab kokku eelmise aasta vaktsineerimisega seotud sündmused ning annab ülevaate nendest tegevustest, millega edendati piirkonnas vaktsineerimist.

Milliste maakondade eest sa vastutad ja milline on sinu seos piirkonnaga?

Ida piirkonna vaktsineerimiskoordinaatorina on minu tegutsemispaigaks Lääne- ja Ida-Virumaa ning Jõgevamaa. Edendan vaktsineerimist peamiselt COVID-19 viiruse vastu ning seda koostöös kohalike omavalitsustega, ettevõtjate ja tervishoiutöötajatega. Elan ja töötan Ida-Virumaal, olen siin sündinud, see koht on mulle hingelähedane ning tunnen, et olen Ida-Virumaa patrioot. Siinsed inimesed on ehk veidi tagasihoidlikumad, pigem vaadatakse eemalt ja uue olukorraga leppimine või uue asja vastuvõtmine ei toimu nii jooksujalu. Iga indiviid on eriline ja nõuab ka eraldi lähenemist – panustame igapäevaselt, et leida uusi ja parimaid lahendusi inimeste terviseteadlikkuse tõstmiseks.

Milline oli 2022. aasta vaktsineerimise vaates? Millised olid kõige suuremad väljakutsed?

Eelmise aasta suurimaks väljakutseks oli perearstide nimistute läbihelistamine, millega soovisime läheneda inimestele personaalselt ning anda neile edasi sõnum, et tule vaktsineerima või kui endal on see tehtud, siis vii oma vanemad ja vanavanemad vaktsineerima. Nägin, et vanema põlvkonna jaoks on laste ja lastelaste tagasiside ning arvamus väga oluline. Seetõttu oli omajagu vaktsineerimisest keeldumisi just nooremate sugulaste arvamuste tõttu – lapselapsed ütlesid, et sa niikuinii kuskil ei käi, milleks sulle vaktsiin. Lahenduseks oli väga põhjalik ja individuaalne nõustamine ning vaktsineerimine inimeste kodudes ehk võimalikult mugavalt ja personaalselt.

Vaktsineerimisalaste loengute korraldamine oli veel üks väljakutse, millega sai tegeletud. Loenguid korraldasime koostöös tööandjatega, mille paljud tööandjad tellisid endale ise. Siin soovin kiita minu häid koostööpartnereid, sealhulgas Tervisekeskus Corrigot, kes oli samuti alati valmis kohapeale sõitma ning inimesi nõustama ja soovi korral ka vaktsineerima. Loenguid oli vaja selleks, et vestelda inimestega rahulikult ning adresseerida nende muresid. Peamiseks probleemiks oli ikka see, et osadel inimestel puudub usaldus vaktsiinide vastu, sest nagu on teada, siis ükski vaktsiin ei kaitse täielikult nakatumise eest. Kuid kokkuvõttes ongi vaktsineerimine iga inimese individuaalne vastutus ja panus – kui soovime saada arsti juurde õigeaegselt ja tunda ühiskonna rõõme, siis peab igaüks vastutama ka selle eest, et viiruse levik ei kasvaks taas suureks.

Kellega koos edendad vaktsineerimist?

Esiteks soovin öelda, et meie piirkonnas on mitmeid vastutustundlikuid tööandjaid nagu näiteks HKScan, Eesti Energia ja VKG. Leidub ka väiksemaid ettevõtteid, kes panustavad suurelt. Nendel on arusaam, et kui viiruse tõttu jääb äri seisma, siis inimesed kaotavad töö. Vaieldamatult on oluline ka koostöö kohalike omavalitsustega, kellega saab järjepidevalt suhelda ja arutada erinevaid väljakutseid. Koostöö on meie tegevuste edu alus – kui kohalikud tööandjad, omavalitsused ja tervishoiutöötajad usaldavad üksteist, siis sellest sünnibki tulemuslik tegevus.

Üheks koostöö näiteks on ka vaktsineerimine kaubanduskeskustes, mis on väga hea ja lihtne viis tuua vaktsineerimise võimalusi inimestele lähemale. Siinkohal väärivad mainimist suured kaubanduskeskused nagu Astri, Fama ja Vironia keskus, kes aitavad alati kaasa, kasutavad meie infomaterjale ning jagavad infot sotsiaalmeedias, kutsudes inimesi vaktsineerima.

Millised on kõige paremad viisid inimeste kõnetamiseks vaktsineerimise teemadel?

Näeme, et SMS-kutsed töötavad väga hästi, sest pärast sõnumite väljasaatmist kasvab vaktsiini soovijate hulk kordades, mis tõestab veelkord seda, kui tähtis on individuaalne lähenemine. Lisaks on inimese jaoks tähtis, et tal oleks võimalus arutada tekkinud muresid ja küsimusi tervishoiutöötajaga, mispuhul on perearst ja pereõde inimese usaldusisikud, kellele võib helistada ja küsida nõu. Lisaks perearstidele ja õdedele nõustavad inimesi ka kõik teised tervishoiutöötajad, kes tegelevad vaktsineerimisega – kui on küsimus, siis tule küsi teaduspõhist nõu tervishoiutöötajalt, mitte ära hangi seda tundmatul veebilehel või sotsiaalmeediast.

Millised on uue aasta plaanid Ida piirkonnas?

Kindlasti jätkame oma tegevustega ning olemas on ka lahendused, mis töötavad hästi – jätkame SMS-kutsetega ja vaktsineerime inimesi edasi. Meie fookuses on ka terviseteadlikkuse tõstmine, et inimesed saaksid aru, milleks on oluline ennast vaktsineerida. Me teame, et vaktsiin ei kaitse alati nakatumise eest, kuid päästab rasketest tagajärgedest.

Lõpetuseks soovin veelkord rõhutada, et oma tervisemuredega tuleb pöörduda spetsialisti poole, milleks on Eestis olemas väga tublid pädevad tervishoiutöötajad, keda saab usaldada. Viirused ei kao meie juurest, nii gripp kui COVID-19 on endiselt olemas ja nakatunute arv on tõusuteel – meie kõigi panus on oluline ning ainult koos saame luua turvalise ühiskonna nii endale kui ka oma lähedastele.

Hoiame üksteist, märkame abivajajat ja usaldame meditsiini – õigeaegne vaktsineerimine hoiab ja kaitseb meid haiguse raske läbipõdemise eest ning annab meile võimaluse tõsta tervelt elatud aastaid!

 

TERVISEKASSA

IGOR LJAPIN
Peaspetsialist
Avalike suhete ja tervise edenduse osakond