Hendrik Agur

2019. aastal Tallinnast Kohtla-Järve gümnaasiumit juhtima tulnud Hendrik Agur on  rikastanud maakonna haridus- ja kultuurielu ning aidanud kujundada Ida-Virumaast kui teotahtlise, uuendustele avatud ning eestimeelse piirkonna mainet.

Kohtla-Järve gümnaasiumi õpilaste 2023. aasta riigieksamite tulemused olid parimad Ida-Virumaa eestikeelsete gümnaasiumite seas. Ta on  maakonna üks põhilisi eestkõnelejaid nii hariduse kui kultuuri küsimustes.  Ta teeb seda avameelselt ja otsekoheselt.

Hendrik Agur on teinud tunduvalt enam kui ühelt koolijuhilt võib oodata. Tema eestvedamisel toodi mullu lavale üleriigilist tähelepanu pälvinud rokkooper "Kohtla-Järve",  viidi läbi ainulaadne terve päeva kestnud teatejooks 106x1000 meetrit, korraldatakse igal aastal uute omaloominguliste laulude konkurssi ja muid sündmusi, mille mõju ulatub kaugelt üle ühe kooli piiride.

Hendrik Agur on Ida-Virumaal kujunenud koolipapa kui maasoola ehedaks näiteks kõige paremas tähenduses.

 

Kohtla-Järve Maleva Põhikool

Kohtla-Järve Maleva Põhikool tegi 2024. aasta 1. septembril  olulise sammu, minnes täielikult üle  eestikeelsele õppele. Ehk tunduvalt varem, kui nõuab seda riiklik eestikeelsele haridusele ülemineku ajakava.  See on eriline tegu, kuna selles koolis  õpivad valdavalt venekeelse taustaga õpilased. Kool toetab  õpilasi keeleliselt, sotsiaalselt ja emotsionaalselt, et nad  saaksid edukalt jätkata õppimist eesti keeles ja olla tulevikus tööturul tänu sellele konkurentsivõimelised.

Koolis tegutseb alates 2024. aastast ka piirkondlik metoodikakeskus, mis pakub õpetajatele olulist tuge. Maleva põhikool on pakkunud tuge eestikeelsele õppele üleminekul ka teistele piirkonna koolidele.

Kokkuvõttes on õpilased teinud märkimisväärseid edusamme eesti keele omandamisel, õpetajad on saanud professionaalset tuge ja lapsevanemad on hakanud mõistma eestikeelse õppe vajadust ja toetavad selles protsessis lapsi.

Kohtla-Järve Maleva Põhikooli eestikeelsele õppele üleminek on suurepärane näide, kuidas haridusasutus saab olla muutuste eestvedaja ja tugisüsteemide looja.

 

Projekti "Virumaa veed puhtaks!" meeskond

Projekti "Virumaa veed puhtaks!" on viimased viis aastat tegelenud Ida-Virumaa veekogude tervise parandamisega.  Oluliste verstapostideni jõuti just 2024. aastal.  Valmis Aidu loodusrada, mis on ainulaadne paik, kus külastajad saavad jälgida inimtegevuse poolt muudetud maastiku loomulikku taastumist. Samuti sai valmis Püssi kalapääs, tänu millele on kaladel nüüd võimalik rännata mööda jõge loomulikesse kudepaikadesse.

Selle projekti meeskonna töö on toonud üleriigilist tuntust kogu Ida-Virumaale. Näiteks ETV  telesaates „Osoon. Virumaa veed puhtaks" on tänaseks eetris olnud juba 16 osa, mis näitavad piirkonna kaunist ja põnevat loodust.

Projekti meeskond on veendunud, et jõgede seisundi parandamine mõjutab positiivselt mitte ainult loodust, vaid ka kohalikke elanikke ja tulevasi põlvkondi.

Aasta tegija 2024 selgub 24. veebruaril Mäetagusel.

Aasta Tegija auhinna eesmärk on väärtustada ning avaldada avalikku tunnustust inimesele, organisatsioonile või ettevõttele, kes oma tööalase või ühiskondliku tegevusega on silma paistnud Ida-Virumaa arendamisel, kujundanud maakonna mainet ja toonud piirkonnale tuntust.

Aasta Tegija auhinna nominendid  valib välja ning laureaadi määrab komisjon, kuhu kuuluvad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu, Ida-Viru Ettevõtluskeskuse ja ajalehe Põhjarannik esindajad. 

https://ivol.ee/et/aasta-tegija