Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
PRESSITEADE
14.12.2023

Elu ja võimalused Eesti piirkondades on jätkuvalt väga erinevad. Võimalused tööd teha, terviseteenuseid saada või ka ettevõtlust arendada on inimestele osades Eesti piirkondades väga keerulised, selgub hiljutisest raportist. Valitsus on ette võtnud jõulised sammud ebavõrdsuse vähendamiseks.

Möödunud, 2022. aasta põhjal tehtud regionaalse arengu tegevuskava seire aruandest selgub, et Eestis on jätkunud ebavõrdsuse kasvutrend ettevõtlusarengus ja tööjõu kättesaadavuses, sissetulekutes ja vaesuses. Püsivalt suur piirkondlik ebavõrdsus on olnud ka rahvatervises ja rahulolus kohalike omavalitsuste arenguga.

„Eesti inimestel peab olema kõikjal riigis ühtmoodi hea elada. Paraku on aastatega ebavõrdsus vaid kasvanud ning suurele hulgale Eesti inimestest on halvenenud ligipääs teenustele ja võimalustele. Ehkki on loomulik, et suuremad linnad ja tihe asustus pakub laialdasemaid võimalusi, ei tohiks samas ülejäänud Eesti inimesi neist ilma jätta," ütles regionaalminister Madis Kallas.

Regionaalse ebavõrdsuse lõhe on eriti silmatorkav Harjumaa ja teiste piirkondade vahel. Kui Harjumaal ületas sisemajanduse kogutoodang töötava inimese kohta paar aastat tagasi juba Euroopa Liidu keskmist, siis viies maakonnas jäi see alla 50% taseme. Ettevõtlusaktiivsus on kolmes maakonnas üle kahe korra madalam ning suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus on Ida-Virumaal ligikaudu kaks korda kõrgem kui Harjumaal.

Samas näitas seire, et üht-teist on aastatega ka paremaks läinud. „Positiivsena saab välja tuua, et ühtlustunud on näiteks rahulolu elukeskkonnaga ja kiire internetiühenduse kättesaadavusega," sõnas Kallas.

Ebavõrdsuse vähendamine on Vabariigi Valitsuse üks prioriteetidest ning tänavu otsustati  teha esimesi vajalikke muudatusi omavalitsuste rahastamise põhimõtetes, et tasakaalustada omavalitsuste võimekust.

Selleks suurendatakse 2024. aastast riiklikust pensionist eraldatavat tulumaksu määra 2,5%-le ning samal ajal vähendati üksikisiku tulumaksumäära 11,89%-le.

„Muudatus omavalitsuste rahastamises on üks viis olukorra leevendamiseks. Kuid regionaalseks arenguks on oluline pingutada enam ka võrdsemate tingimuste loomiseks ettevõtluses. Peame toetama kohalikke ettevõtjaid, et nad saaks pakkuda elanikele tööd ja sissetulekut. See on eelduseks, et tööealised inimesed tahaksid ja saaksid elada oma peredega ka suurematest linnadest kaugemal ning elu erinevates Eesti paikades kestaks. Sel viisil panustaksid Eesti eri piirkonnad ka rohkem kogu riigi majanduskasvu ja heaolusse," lisas Kallas.

Seirega välja tulnud murekohtade lahendamisele aitab kaasa uuendatud "Regionaalse arengu tegevuskava" (RETK) ning selle rakendusplaan aastateks 2023–2026, milles on seatud edasised sammud ebavõrdsuse vähendamisel. RETK on regionaalministri kinnitatud ja koostöös teiste ministeeriumitega koostatud riiklik tegevuskava, millega soovitakse tugevdada valdkonnapoliitikate tegevusi riigi regionaalarengu väljakutsete lahendamisel.  Dokumendid on leitavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel Regionaalpoliitika kujundamine | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (agri.ee)