Avaneb laulu-ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu meede

20.09.22

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate 2023. aasta tööjõukulu toetuse taotlemiseks on taotlusvoor avatud 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2022

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum tasumäära. Luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne) ja korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku juhendajate palkamisel ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

Taotlusvooru 2022. aasta eelarve oli 2 410 000 eurot. Lõplik taotlusvooru eelarve selgub pärast riigieelarve kinnitamist.

Toetusmeetme määrusega saab tutvuda SIIN ja seletuskiri on leitav SIIT. Toetust saab taotleda Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu.

 

Lisainfo

Margit Salmar
osakonnajuhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
tel: 600 9165
E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

Kohtumiseni järgmisel tantsupeol!

21. mail 2022.a. toimus Kohtla-Järve WIRU Spordikeskuse staadionil Ida-Virumaa rahvatantsupidu „Kingitus kauneim on koos oldud aeg". Peol tantsisid tantsurühmad lastest memmedeni ja osalejaid oli maakonna kõigist paigust:

Narvast, Sillamäelt, Toilast, Vokast, Kohtla-Nõmmelt, Lüganuselt, Maidlast, Kiviõlist, Tudulinnast, Illukalt, Jõhvist ja Kohtla-Järvelt. Peo üldjuht oli Marju Aul.

Oleme aastakümnete jooksul tantsupidusid pidanud  nii Kohtla-Järve, Voka, Avinurme staadionitel kui Jõhvi Spordikeskuses ja Toila Laululaval.

Seekord toimus tantsupidu Kohtla-Järvel ja tantsisime esmakordselt uuel, WIRU Spordikeskuse staadionil. Kuid see ei ole ainus põhjus, mis meid taas Kohtla-Järvele tõi. Selle aasta sügisel täitub 100 aastat koolihariduse andmisest, ehk siis 100 aastat hariduselu Kohtla-Järvel. Spordikeskuse naaber, Kohtla-Järve Kultuurikeskus, tähistab sellel sügisel oma 70. aasta juubelit. Meenutame siinkohal siinse kultuurielu alustalasid, tänu kellele püsib kultuur ja toredad kultuuritraditsioonid tänaseni. Anatoli ja Aleksander Saveljevid, Eike Rõõmus ja Urve Kilk ,  Ottniel Jürissaar, Priit Pärtna , Asta Jugaste ja paljud teised.  Ehk võime öelda, et Kohtla-Järvel kultuurielu on tugev ja toimiv ning samas ka hoitud ja hinnatud.  Kohtla-Järve linn tähistas hiljuti oma 75. juubelit ja on tänaseks juba uue aasta künnisel. Tantsime siis seekord oma tantsud Kohtla-Järvele ja täname igakülgse toetuse eest.

 

Tantsurahvas oli rõõmus ja täis tantsulusti võimaluse üle taas kord üheskoos tantsida. Jätkuvat tantsurõõmu ka edaspididseks.

 

Video ...

Foto ...

Erika Kõllo
Peo korraldaja
IVOLi kultuurispetsialikt


Kohtumiseni järgmisel tantsupeol!

Algas kaheaastane teekond noorte laulu- ja tantsupeole

2021. aasta septembrikuu alguses toimus Jõhvi Kontserdimajas Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse traditsiooniline TEREPÄEV, kus anti terekäsi XIII noorte laulu- ja tantsupeole, mis toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.aastal Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff –Herman ja rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Terepäev kutsus kokku maakonna koori- ja tantsujuhid ning rahvapilliansamblite juhendajad. See on päev, kus uue peo üldjuhid jagasid oma emotsioone ja mõtteid ning rääkisid väärtustest, mida kannab endas XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa".

Laulupeo üldjuht Pärt Uusberg kõneles: "Need on väga võimsad kolm sõna, mis ei seostu ainult maaga, vaid et elu on püha, muusikuna heli on püha ja et kogu maailm on üks püha ruum. Eriline rõõm on  rääkida Ida-Virumaal laulupeost, mis kannab nime „Püha on maa". Miks? Pean tunnistama, et olen ise siin käinud pigem vähem kui rohkem, aga alati, kui ma Ida-Virumaale satun, ma siiralt imetlen siinset loodust. Toila on minu arvates üks kaunimaid paiku Eestimaal: sealne  merevaade ja Pühajõgi on maagilised."

Peole sai Ida-Virumaal terekäsi antud. Head teed minna lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele!

Kogu peo loominguline toimkond ja üldjuht Pärt Uusberg
F: Mati Kämära

Tänusõnad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu poolt

Meenutades 2019.a., see oli laulu- ja tantsupeo aasta, mil tähistasime üheskoos XX tantsupeo juubelit ja 150. aasta möödumist I laulupeost. Vaimustus neist suursündmustest ei ole tänaseni kustunud.

-Ikka ja jälle meenub tantsupidu „Minu arm". Selle peo mehine algus ja mõtisklev lõpp Maa Hing, kus enne Tuljakut sidus tantsijaid ja pealtvaatajaid  ühte ilus mõte „Me astume koos, meil on mõte ja tahe ning oskus siin olla, mu arm".

-Meenub uhke peorongkäik ja avakontsert, mis oli tänuavaldus kõikidele Eesti koolmeistritele ja kus avalauluna kõlas eelnevalt kümnel peol lauldud Friedrich August Saebelmani  „Kaunimad laulud".

-Meenub ka teise päeva rahvarohke laulupeokontsert ja Pärt Uusbergi südamesse lauldud  laul „Igaviku tuules", mille ilus mõte ja meloodia heliseb hinges järgmise peoni: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"

29. septembril Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud tänusündmusel tänasime kõigepealt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toredat ja loomingulist peret, kes kogu selle sündmuse kokku lavastas ja sellele oma hinge ja südame kaasa andis.

Tänusõnad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu poolt kõigile, kes Ida-Virumaal enne saabuvat pidu tuletulemist toetasid. Tänusõnad kõlasid ka kõige tähtsamatele, meie maakonna koori-, tantsu-, ja orkestrijuhtidele .

Tänupäeval meenutasime hea sõnaga ka kolme tuttavat ja armsaks saanud Tallinna kooli, kes ka selle peo ajal  meile kodutunde tekitasid. Need olid Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium ja Lasnamäe Vene Gümnaasium.

Suur, suur  tänu kõigile! Kohtumiseni järgmise saabuva peo korralduses. Tantsu- laulurõõmu kõigile tegutsevatele kollektiividele ja juhtidele!

 

Erika Kõllo

Laulu- ja tantsupeo kuraator Ida-Virumaal

 

Foto: Matti Kämärä