Laulupeo loojaid on inspireerinud meie rikkalik murdekeelne looming ning tantsupidu kutsub tantsijaid Eestimaa erinevatest nurkadest suurele suguvõsa kokkutulekule. Piltlikult öeldes toovad seekord tantsijad igaüks ise tantsupeo Tallinnasse kaasa. Rahvamuusikapeole on oodata kolme uut pilliliiki.

XXVIII laulupeo kunstilise juhi Heli Jürgensoni sõnul on repertuaar üles ehitatud selliselt, et kõik murdepiirkonnad on esindatud. "Iga liigi repertuaarist leiab teoseid, mis seostuvad murrete, murdumise ja aja teemaga ning kindlasti ka mõni murdekeelne pala. Laulud räägivad laulmise jõust ja väest," kirjeldas ta.

XXI tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimanni sõnul on sel korral suurimaks uudiseks uudne lähenemine rühmaliikide jaotusele. "Eesti on jagatud erinevateks piirkondadeks ja tantsijate peoks valmistumine toimub seekord piirkonna põhiselt. Seega tantsupeo liigid moodustuvad lisaks traditsioonilistele üle-eestilistele liikidele, piirkondade põhiselt. Igal piirkonnal on täita eriline roll ja karakter meie suguvõsa kokkutulekul," selgitas Reimann. Ta lisas, et ebatraditsiooniliselt moodustavad seekord ka Eestist kaugemal tegutsevad kollektiivid oma liigi – Üleilma – ning nende tantsurühmade registreerimine peole kestab veel kuni jaanuari lõpuni.

Rahvamuusikapeo üldjuht Helin Pihlap ütles, et rahvamuusikapeol on palju uut ja põnevat. "Peol esineb kaheksa pilliliiki, nende hulgas esimest korda oma liigina ka mandoliinid, karmoškad ja hiiu kandled. Esmakordselt on kavas ka ühine alguse- ja lõpunumber, mis ühendavad peolisi ning pakuvad ka publikule võimalust kaasa lüüa," lisas ta.

XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo peakunstnik on Marko Kekišev, kes on loonud "Iseoma" kujunduskontseptsiooni. "Me kõik oleme erinevad, kuid koos moodustame erilise terviku – nii laulu- ja tantsupeol osalejate kui osasaajatena. Seda individuaalset ja samas ühendavat kokkuvõtvalt tekkis ka visuaalne kujund "ühendatud erinevuste õis"," selgitas ta. Märgile on erinevates formaatides lisatud ka vabageomeetriaga taustapinnad, mis loovad peole omast emotsionaalset mitmekesisust ja samas määratud värvisüsteemiga võimaluse funktsionaalselt eristada laulu-, tantsu- ja rahvamuusikapeo spetsiifilisi vajadusi. Üldine värvimudel on suviselt positiivne.

Ida-Virumaalt on peole registreeritud 73 kollektiivi , s.h 30 koori, 30 tantsurühma, 6 võimlemisrühma, 4 rahvamuusikakollektiivi ja 3 orkestrit.

Laulu- ja tantsupeo korraldajaks on Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus.

XIII noorte laulupeo maakondlikud eelproovid on läbi ja kunstiline toimkond valis välja koorid ja orkestrid, kes 2. juulil laulukaare all üles astuvad. Kokku on sellesuvisele suurpeole tulemas ligi 800 kollektiivi ligi 25 000 koorilaulja ja orkestrandiga.

Loe kogu uudist SIIT ...

30. juunist kuni 2. juulini 2023 toimub Tallinnas XIII noorte laulu-ja tantsupidu „Püha on maa".

Idee autorid on peo lahti mõtestanud järgmiselt:

Püha on sõna, mida argipäevas väga tihti ei kasutata. Seda sõna hoitakse selliseks puhuks, kui tuleb rääkida millestki väga erilisest. Millestki, mis väärib meie eriti sügavat austust ja mida ei tohi rikkuda.

Rahvana peame pühaks seda, mis meid ühendab ja teistest maailma rahvastest eristab – meie maad ja keelt ning traditsioone ja tarkusi, mida oma esivanematelt pärinud oleme.

Neid väärtusi pühitseme laulu- ja tantsupeol, kus muusika ja tants meid kütkestavad ning ühte seovad.

Teel laulu- ja tantsupeole õpime üheskoos märkama ja hoidma igas argipäevas seda, mis püha – meie keel, meie maa ja ka meie ühine kodu, planeet Maa. Sellest räägivad meile kaunis emakeeles kirjutatud laulud laulupeol ning sedasama jutustab ka tantsupeo etendus pealkirjaga Sillad.

Laulupeo peadirigent on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff-Herman ja rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin

.IDA-VIRUMAALT sätib peole laulma, tantsima ja pilli mängima 52 kollektiivi: 25 koori, 23 rahvatantsurühma, 2 sümfooniaorkestrit ja 2 rahvapilliorkestrit. Kokku ca 1100 osalejat. Esindatud on kõik 8 kohalikku omavalitsust.

I eelproovide voor on edukalt lõppenud ja liigijuhtide sõnul on meie kollektiivid peoks juba hästi valmis. Veel natuke harjutamist. Ees seisavad veel  II eelvoorud-ülevaatused märtsis-aprillis. Lõplikud peopääsmed kollektiividele jagatakse välja mais.

Pealtvaatajatele on piletid juba müügil -  https://2023.laulupidu.ee/osta-pilet/

 

Anne Uttendorf
laulu-ja tantsupeo kuraator Ida-Virumaal
+372 53829064
anne.uttendorf@rahvakultuur.ee

Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate 2023. aasta tööjõukulu toetuse taotlemiseks on taotlusvoor avatud 1. oktoobrist kuni 31. oktoobrini 2022

Toetuse eesmärk on väärtustada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiivijuhte, andes neile võimaluse töötasu tõusuks s.h kehtestades miinimum tasumäära. Luua laulu- ja tantsupeo liikumises osalevatele kollektiivijuhtidele sotsiaalsed garantiid (puhkusetoetus jne) ja korrastada laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide maastikku juhendajate palkamisel ning tagada laulu- ja tantsupeoliikumise traditsiooni jätkusuutlikkus.

Taotlusvooru 2022. aasta eelarve oli 2 410 000 eurot. Lõplik taotlusvooru eelarve selgub pärast riigieelarve kinnitamist.

Toetusmeetme määrusega saab tutvuda SIIN ja seletuskiri on leitav SIIT. Toetust saab taotleda Toetuste Menetlemise Infosüsteemi kaudu.

 

Lisainfo

Margit Salmar
osakonnajuhataja
Eesti Rahvakultuuri Keskus
tel: 600 9165
E-post: margit.salmar@rahvakultuur.ee

21. mail 2022.a. toimus Kohtla-Järve WIRU Spordikeskuse staadionil Ida-Virumaa rahvatantsupidu „Kingitus kauneim on koos oldud aeg". Peol tantsisid tantsurühmad lastest memmedeni ja osalejaid oli maakonna kõigist paigust:

Narvast, Sillamäelt, Toilast, Vokast, Kohtla-Nõmmelt, Lüganuselt, Maidlast, Kiviõlist, Tudulinnast, Illukalt, Jõhvist ja Kohtla-Järvelt. Peo üldjuht oli Marju Aul.

Oleme aastakümnete jooksul tantsupidusid pidanud  nii Kohtla-Järve, Voka, Avinurme staadionitel kui Jõhvi Spordikeskuses ja Toila Laululaval.

Seekord toimus tantsupidu Kohtla-Järvel ja tantsisime esmakordselt uuel, WIRU Spordikeskuse staadionil. Kuid see ei ole ainus põhjus, mis meid taas Kohtla-Järvele tõi. Selle aasta sügisel täitub 100 aastat koolihariduse andmisest, ehk siis 100 aastat hariduselu Kohtla-Järvel. Spordikeskuse naaber, Kohtla-Järve Kultuurikeskus, tähistab sellel sügisel oma 70. aasta juubelit. Meenutame siinkohal siinse kultuurielu alustalasid, tänu kellele püsib kultuur ja toredad kultuuritraditsioonid tänaseni. Anatoli ja Aleksander Saveljevid, Eike Rõõmus ja Urve Kilk ,  Ottniel Jürissaar, Priit Pärtna , Asta Jugaste ja paljud teised.  Ehk võime öelda, et Kohtla-Järvel kultuurielu on tugev ja toimiv ning samas ka hoitud ja hinnatud.  Kohtla-Järve linn tähistas hiljuti oma 75. juubelit ja on tänaseks juba uue aasta künnisel. Tantsime siis seekord oma tantsud Kohtla-Järvele ja täname igakülgse toetuse eest.

 

Tantsurahvas oli rõõmus ja täis tantsulusti võimaluse üle taas kord üheskoos tantsida. Jätkuvat tantsurõõmu ka edaspididseks.

 

Video ...

Foto ...

Erika Kõllo
Peo korraldaja
IVOLi kultuurispetsialikt

Kohtumiseni järgmisel tantsupeol!

2021. aasta septembrikuu alguses toimus Jõhvi Kontserdimajas Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse traditsiooniline TEREPÄEV, kus anti terekäsi XIII noorte laulu- ja tantsupeole, mis toimub 30. juunist kuni 2. juulini 2023.aastal Tallinnas. Laulupeo kunstiline juht on Pärt Uusberg, tantsupeo pealavastaja on Agne Kurrikoff –Herman ja rahvamuusikapeo üldjuht on Juhan Uppin.

Terepäev kutsus kokku maakonna koori- ja tantsujuhid ning rahvapilliansamblite juhendajad. See on päev, kus uue peo üldjuhid jagasid oma emotsioone ja mõtteid ning rääkisid väärtustest, mida kannab endas XIII noorte laulu- ja tantsupidu „Püha on maa".

Laulupeo üldjuht Pärt Uusberg kõneles: "Need on väga võimsad kolm sõna, mis ei seostu ainult maaga, vaid et elu on püha, muusikuna heli on püha ja et kogu maailm on üks püha ruum. Eriline rõõm on  rääkida Ida-Virumaal laulupeost, mis kannab nime „Püha on maa". Miks? Pean tunnistama, et olen ise siin käinud pigem vähem kui rohkem, aga alati, kui ma Ida-Virumaale satun, ma siiralt imetlen siinset loodust. Toila on minu arvates üks kaunimaid paiku Eestimaal: sealne  merevaade ja Pühajõgi on maagilised."

Peole sai Ida-Virumaal terekäsi antud. Head teed minna lauljatele, tantsijatele ja pillimängijatele!

Kogu peo loominguline toimkond ja üldjuht Pärt Uusberg
F: Mati Kämära

Meenutades 2019.a., see oli laulu- ja tantsupeo aasta, mil tähistasime üheskoos XX tantsupeo juubelit ja 150. aasta möödumist I laulupeost. Vaimustus neist suursündmustest ei ole tänaseni kustunud.

-Ikka ja jälle meenub tantsupidu „Minu arm". Selle peo mehine algus ja mõtisklev lõpp Maa Hing, kus enne Tuljakut sidus tantsijaid ja pealtvaatajaid  ühte ilus mõte „Me astume koos, meil on mõte ja tahe ning oskus siin olla, mu arm".

-Meenub uhke peorongkäik ja avakontsert, mis oli tänuavaldus kõikidele Eesti koolmeistritele ja kus avalauluna kõlas eelnevalt kümnel peol lauldud Friedrich August Saebelmani  „Kaunimad laulud".

-Meenub ka teise päeva rahvarohke laulupeokontsert ja Pärt Uusbergi südamesse lauldud  laul „Igaviku tuules", mille ilus mõte ja meloodia heliseb hinges järgmise peoni: „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?"

29. septembril Eesti Kaevandusmuuseumis toimunud tänusündmusel tänasime kõigepealt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse toredat ja loomingulist peret, kes kogu selle sündmuse kokku lavastas ja sellele oma hinge ja südame kaasa andis.

Tänusõnad Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu poolt kõigile, kes Ida-Virumaal enne saabuvat pidu tuletulemist toetasid. Tänusõnad kõlasid ka kõige tähtsamatele, meie maakonna koori-, tantsu-, ja orkestrijuhtidele .

Tänupäeval meenutasime hea sõnaga ka kolme tuttavat ja armsaks saanud Tallinna kooli, kes ka selle peo ajal  meile kodutunde tekitasid. Need olid Laagna Gümnaasium, Kuristiku Gümnaasium ja Lasnamäe Vene Gümnaasium.

Suur, suur  tänu kõigile! Kohtumiseni järgmise saabuva peo korralduses. Tantsu- laulurõõmu kõigile tegutsevatele kollektiividele ja juhtidele!

 

Erika Kõllo

Laulu- ja tantsupeo kuraator Ida-Virumaal

 

Foto: Matti Kämärä