Siseturvalisus

Maakondade turvalisuse nõukogude parima praktika kogumik 2021 (LOE SIIT ...)

---------------------------------------------------------

Koostöös kõikide maakondade turvalisuse nõukogudega oleme kokku pannud aastate 2016-2021  parimate praktikate kogumiku.

Iga maakonna turvalisuse nõukogu sai ise valida, millised praktikad kogumikku lisada. Meie ühine soovitus oli, et esile toodaks need tegevused mis olid kõige mõjusamad, süsteemsemad ning millega toimus hoiakute muutus.

Koostatud kogumikku jagame Siseministeeriumi välisveebis:

https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti

Head tutvumist teiste maakondade esile tõstetud parimate praktikatega! Jagades endi häid kogemusi ja õppides teistelt on meil võimalus  mõjuvamate ja tulemuslikumate tegevuste kasutuselevõtmiseks turvalisuse suurendamisel.

Maakonna turvalisuse nõukogude tegevuste jätkumisel ning kohalike omavalitsuste turvalisuse valdkonna kavandamise toetamise alustamisel  2023. aastal on meil võimalus läbi vaadata senised teiste õnnestunud tegevused ja  alustada maakonna turvalisust suurendavate tegevuste kavandamist.

Maakonna turvalisuse nõukogu roll turvalisuse loomisel ja hoidmisel on äärmiselt oluline, sest just maakonna tasandil on võimalus KOV-ide üleseid teemasid edendada ja ühiselt uusi praktikaid kujundada.

Soovin kõigile head kasutamist ning suured tänud teile parima praktika kogumiku koostamise eest!

 

Lugupidamisega

 

Anneli Liblik
korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik
Siseministeerium

 

 

Klassikaliselt peetakse siseturvalisuseks stabiilset ja suhteliselt prognoositavat keskkonda, kus inimesed saavad ilma takistamata eesmärgipäraselt tegutseda, tundmata hirmu või ohtu iseenda või oma vara suhtes. Turvalisus kui paljude kaasabil loodav ühiskondlik seisund, milles inimene tunneb ennast kaitstult, kus on tagatud ohutu elukeskkond, vähendatud on tõenäosust sattuda ohuolukorda ning suurendatud on võimekust ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumisel tekitatud kahju. Igaühe, sealhulgas nii avaliku, mittetulundus- ja erasektori kui ka iga üksikisiku kohustust aidata kaasa turvatunde kui psühholoogilise heaolu ja ohutu elukeskkonna säilitamisele oma õiguskuuleka ja kohusetundliku käitumisega.

Siseturvalisuse valdkonna areng ja probleemide efektiivne lahendamine eeldab erinevate ametkondade integreeritud koostööd ning koostööd erasektori ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ning koostööpartneritega ühiselt määratakse kindlaks valdkonna probleemid ja arenguvajadused. Planeerimise puhul on oluline ühise eesmärgi sõnastamine ning selle saavutamisele keskendumine, paindlikkus, väliskeskkonna muutustega arvestamine ning sealjuures avatus uutele lahendustele.

Siseturvalisuse valdkonna planeerimisel on kõige enam vaja arvestada demograafilistest muutustest, majanduskeskkonna trendidest ning tehnoloogia arengust tulenevate väljakutsetega, oluline on arvestada kõikide piirkondade vajaduste muutumise ja eripäradega.

Riikliku süsteemi ja kohaliku tasandi vahelise parema koostöö ja koosmõju võimaluseks on siseturvalisuse valdkonnas kogukonnakeskne lähenemine, mis seisneb koos kogukonnaga sealsete probleemide väljaselgitamises ja koos kogukonna esindajatega nende lahendamises. Kogukonnakeskse lähenemisega jõutakse kogukondade kaudu efektiivsemalt ka üksikisiku kaasamiseni.

Kõige olulisemad väärtused vabatahtlike kaasalöömisel siseturvalisuse valdkonnas on kogukonnaga ühtekuuluvustunde kasv, avaliku kindlustunde suurenemine, kuritegevuse ohvriks langemise hirmu vähenemine ning valdkonna läbipaistvuse tagamine, see suurendab usaldust õiguskaitse ja seega riigi vastu.

Kogukonnakesksel lähenemisel peavad valitsusasutused võimalikult palju kaasama kohalikke omavalitsusi, ettevõtteid, ühiskondlikke ja muid organisatsioone ning selleks soovi avaldavaid inimesi. Samuti tuleb suurendada inimeste endi rolli turvalisse elukeskkonda panustamisel nii suurema isikliku vastutuse kui tegutsemise kaudu ning soodustada ja tunnustada vastutustundlikku tegutsemist. Erinevad võrgustikupõhised töörühmad tegutsevad nii maakonna (nt turvalisuse nõukogud) kui ka omavalitsuse tasandil, olulisem on erinevate töörühmade töö tulemusel tekitada sünergia ja jõuda probleemi põhjusteni.

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 eesmärk on tagada, et Eesti inimesed tunneksid, et nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse loovad turvalisema riigi Euroopas. Nutikate, optimaalsete ja mõjusate lahendustega parandatakse elukeskkonda, vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja asjatundlik abi.